Aga nüüd tõsisemalt korrutamist ja jagamist harjutama!Jagamismängud
Korrutamismängud
Valmistume meiegi õpilaskonverentsiks. Uurisime, missugustest aabitsatest õppisid emad, isad, vanaemad või vanaisad. Konverentsil kannavad ette oma tööd need õpilased, kelle töödes on juttu Alavere koolis kasutusel olnud aabitsatest. Selgus, et uurimistööd ei olnudki väga lihtne teha . No ei tule kohe meelde meelde, kes seal aabitsas ikka tegelasteks olid, missugused pildid seal olid, missugused mõistatused ja tarkuseterad said kunagi õpitud. Ja isad olid koolis kuidagi kõik kukupaid olnud, ei ühtegi vempu.
Koolipäev Alavere koolis 1881.aastal
Lugesid kõrvalolevat artiklit? Oli ikka raske küll! Ja kui vara tuli üles tõusta. Õnneks korrarikkujatele niisugust karistusviisi tänapäeval ei tunta.
Õpetaja Ralf Maasikamäe töötas Alavere koolis 1944 - 1977. Ta oli inimene, kes pühendas kogu oma elu ja töö looduse tundmaõppimisele, selle hoidmisele ja kaitsmisele.
Olles hariduselt bioloog, suutis ta oma õpilastes äratada huvi ja armastust lindude ja loomade vastu. Ta õpetas tegema vaatlusi, õpetas rõngastama linde, koos tehti lindudele pesakaste ja paigaldati need puudele. Arvukalt korraldati matku ümberkaudsetele mõhnastikele, metsadesse ja rabadesse küll jalgsi küll jalgratastel. Hiljem koostati matkaalbum matkamarsruudi kirjeldusega, fotode ja skeemidega. Paljud päevikud ja albumid on säilinud tänaseni, neid võib lugeda ja vaadata.
Peale õpetamise tegi Maasikamäe kaastööd ka ajakirjale "Loodusvaatleja", kogudes andmeid kohanimede kohta, koostas mitmeid kodu-uurimuslikke töid, kogus materjali kivikalmete ja matusepaikade kohta, tekkelugusid ja rahvapärimusi.
Ralf Maasikamäe suri 23. märtsil, 1987.a.
Lugesid kõrvalolevat artiklit? Oli ikka raske küll! Ja kui vara tuli üles tõusta. Õnneks korrarikkujatele niisugust karistusviisi tänapäeval ei tunta.
Õpetaja Ralf Maasikamäe töötas Alavere koolis 1944 - 1977. Ta oli inimene, kes pühendas kogu oma elu ja töö looduse tundmaõppimisele, selle hoidmisele ja kaitsmisele.
Olles hariduselt bioloog, suutis ta oma õpilastes äratada huvi ja armastust lindude ja loomade vastu. Ta õpetas tegema vaatlusi, õpetas rõngastama linde, koos tehti lindudele pesakaste ja paigaldati need puudele. Arvukalt korraldati matku ümberkaudsetele mõhnastikele, metsadesse ja rabadesse küll jalgsi küll jalgratastel. Hiljem koostati matkaalbum matkamarsruudi kirjeldusega, fotode ja skeemidega. Paljud päevikud ja albumid on säilinud tänaseni, neid võib lugeda ja vaadata.
Peale õpetamise tegi Maasikamäe kaastööd ka ajakirjale "Loodusvaatleja", kogudes andmeid kohanimede kohta, koostas mitmeid kodu-uurimuslikke töid, kogus materjali kivikalmete ja matusepaikade kohta, tekkelugusid ja rahvapärimusi.
Ralf Maasikamäe suri 23. märtsil, 1987.a.
Esimene lumiOi rõõmu! Ja ta tuligi! Pehmed suured lumeräitsakad aina langesid ja langesid ....
-----------
Külmataadil oli rakkes regi,
kodust välja kiire sõidu tegi,
vihmapiisk ta kätte helbeks jahtus,
pilvesülest oma teele lahkus.
Maa peal nähti sinitaeva kadu,
algas imeline lumesadu,
valgusega silmad veel ei harju,
mets end peitis lumevaiba varju.
-----------
/U.Sikemäe/
Tervitus isadepäevaks!
Tore kaart isale meisterdati tööõpetuse tunnis.
Pikk Isa
Ira Lember
Minu isa on pikk kui osi,
seepärast ema ta meile kosis.
Mulle meeldivad pikad isad,
pikad on pallimängus visad.
Ja kui isa on mulle ratsuks -
tema õla pealt pilvi katsun.
Pika isaga muret on vähem,
rahvasummas ta kaotsi ei lähe.
Kuigi lahti lasen ta käest -
pikka isa ma ikka näen,
kõigist üle ju paistab ta pea.
Seepärast pikad isad on head.
Õpime mängides!
Õpetaja Tiia Salm Jänedalt on koostanud uue mängunurga. Aitäh talle!
Vaata ja proovi siin!
