Viimane advendiküünal süüdatudArmsaks on saanud iga-aastased algklasside jõuluhommikud. Nii ka sellel aastal. Igal nädalal sisustas üks klass ühe hommiku ja süütas advendiküünlad. Nii me neid jõule aina ootasime ja nüüd on nad käes.
Meie klass esitas kaks lühikest näidendit , mis meil rühmatööna ise kirjutatud said. Üks lugu rääkis päkapikkude suurest tööpingest ja rasketest ilmaoludest, mis Eestimaal valitsevad. Kuidas küll jõuda lasteni, kui viltides on augud ja lumi on niiiiii sügav. Aga ega viriseda ka või, saad päkapikukontorist sule sappa ja siis oled töötu päkapikk. Samas valmisid ka kavandid päkapikkude uue moe kohta, mis on sellel aastal täpiliselt kirjud.
Kõik hommikud olid toredad ja vahel on lihtsalt mõnus vaikselt istuda ja jõulujuttu kuulata, mõelda, kuidas olla parem, kuidas sõbrale rõõmu valmistada, teha kellelegi head.
Viikingite JõulumaalReedel, 17. detsembril oli meil võimalus minna Viikingite külla Mia Jõulumaale. Küla oli üleni lumme mattunud, tõeline talve muinasjutumaa.
Üllatusi oli palju. Töötubades ootasid meid ees tuttavad päkapikud - vilistlased Kelli ja Anett, kes olid lahkelt abiks meid õpetama, kuidas põnevaid asju meisterdada. Töötubades sai kaarte meisterdada, värvida, joonistada ja ehteid teha. Õpetaja Viive proovis ka kohe loosiratast - ja õnne tal oli.
Eriti lõbus oli tantsu- ja mängutelgis, kus auhindu jagati väga lahkelt.
Jõulumemme suures pajas keedetud vaarikavarretee oli mõnus rohi, kui külm näpistama hakkas.
Ja otse loomulikult leidsime üles ka jõuluvana telgi. Õnn, et kõigil salmid peas olid, sest muidu oleks vist kingipakk saamata jäänud. Noorepoolne jõuluvana kuulas väga tähelepanelikult.
Tore oli. Aga keda me ei kohanud, see oli Mia. Küllap ta oli nii suure hulga rahva eest hirmuga peitu pugenud
