Uusi mänge jõuludest ja päkapikkudest
Anija mõisas Jõulumaal
Kõigepealt peame tänama Anija mõisa rahvast ja kolme päkapikku , kes nii vahva Jõulumaa olid korraldanud. Küll meil oli seal lõbus ja 3 tundi möödus nii kiiresti, et ei saanud arugi. Nojah - meil oli ju nii palju põnevat teha koos päkapikkudega.
Kõigepealt hakkasime meisterdama sokiloomi. Need tulid väga armsad, et on nüüd lausa kaisuloomadeks võetud. Muidugi sai veel piparkooke glasuuritada ja maiustada. Ja siis algas möll. Terve kunagine koolisaal oli täis lund - jah, usute või ei usu. Päkapikkude väitel olevat seda Austraaliast toodud. Noh olgu, kuidas oli - lumesõda sai pidada küll. Veel sai nukuetendust vaadata ja siis tuli - arvake ära kes? Jõuluvana loomulikult ja suure kingikotiga. Enne kirjutas veel igaüks oma jõulusoovi.
Õues ootas aga meid kaks utekest, kellele siis lapsed ohtralt õunu ja leivatükikesi pakkusid.
Kõigepealt hakkasime meisterdama sokiloomi. Need tulid väga armsad, et on nüüd lausa kaisuloomadeks võetud. Muidugi sai veel piparkooke glasuuritada ja maiustada. Ja siis algas möll. Terve kunagine koolisaal oli täis lund - jah, usute või ei usu. Päkapikkude väitel olevat seda Austraaliast toodud. Noh olgu, kuidas oli - lumesõda sai pidada küll. Veel sai nukuetendust vaadata ja siis tuli - arvake ära kes? Jõuluvana loomulikult ja suure kingikotiga. Enne kirjutas veel igaüks oma jõulusoovi.
Õues ootas aga meid kaks utekest, kellele siis lapsed ohtralt õunu ja leivatükikesi pakkusid.
Väga tore päev!
Advendihommik2. advendiküünla süütamine ja -hommiku sisustamine oli meie klassi ülesanne. Õppisime selleks puhuks ka ühe väikese näidendi selgeks.
Lugu rääkis sellest, kuidas kukk hakkas jõuluvanaks, aga kingipakkide jagamise tegi kanale ülesandeks. Kanal jälle kanapea, ajas kõik kingid segamini, ei osanud isegi lugeda. Nii juhtuski , et hunt sai kurgi, siil singi ja üldse kõik läks valesti. Aga näidend tuli vahvalt välja.
Käisime külasAlavere postitöötajatel. Olime selleks juba mitu päeva valmistunud, koostasime küsimusi ja kogusime eelteavet postitöö kohta. Oma õpikust saime teada, kes on filokartist. Vaatlesime meiegi vanu postkaarte ja naersime naljakate salmide üle, mis olid kaardi taha kirjutatud.
Postkontoris võttis meid vastu Rannari vanaema, postiljoni tööst jutustas tädi Maire Kruusamägi. Kuulsime, et tänapäeval saadetakse palju vähem kirju kui vanasti, peamiselt saadetakse igasuguseid arveid. Postiljonil tuleb sõita päevas ligi 100 km ja kodudes on tihti vastas kurjad koerad.
Hubases rõõmsavärvilises postitoas oli aga palju ilusaid jõulukaarte. Küllap jõuludeks ikka saadavad inimesed kirju ja kaarte. Meie püüame ka seda teha. Aadressi oskame kirjutada ja kaardi võib ju ise joonistada.
Kellele saata? Noh vanaemad, kes elavad kaugemal, rõõmustaksid kohe väga väga.
Valmistume meiegi õpilaskonverentsiks. Uurisime, missugustest aabitsatest õppisid emad, isad, vanaemad või vanaisad. Konverentsil kannavad ette oma tööd need õpilased, kelle töödes on juttu Alavere koolis kasutusel olnud aabitsatest. Selgus, et uurimistööd ei olnudki väga lihtne teha . No ei tule kohe meelde meelde, kes seal aabitsas ikka tegelasteks olid, missugused pildid seal olid, missugused mõistatused ja tarkuseterad said kunagi õpitud. Ja isad olid koolis kuidagi kõik kukupaid olnud, ei ühtegi vempu.
Koolipäev Alavere koolis 1881.aastal
Lugesid kõrvalolevat artiklit? Oli ikka raske küll! Ja kui vara tuli üles tõusta. Õnneks korrarikkujatele niisugust karistusviisi tänapäeval ei tunta.
Õpetaja Ralf Maasikamäe töötas Alavere koolis 1944 - 1977. Ta oli inimene, kes pühendas kogu oma elu ja töö looduse tundmaõppimisele, selle hoidmisele ja kaitsmisele.
Olles hariduselt bioloog, suutis ta oma õpilastes äratada huvi ja armastust lindude ja loomade vastu. Ta õpetas tegema vaatlusi, õpetas rõngastama linde, koos tehti lindudele pesakaste ja paigaldati need puudele. Arvukalt korraldati matku ümberkaudsetele mõhnastikele, metsadesse ja rabadesse küll jalgsi küll jalgratastel. Hiljem koostati matkaalbum matkamarsruudi kirjeldusega, fotode ja skeemidega. Paljud päevikud ja albumid on säilinud tänaseni, neid võib lugeda ja vaadata.
Peale õpetamise tegi Maasikamäe kaastööd ka ajakirjale "Loodusvaatleja", kogudes andmeid kohanimede kohta, koostas mitmeid kodu-uurimuslikke töid, kogus materjali kivikalmete ja matusepaikade kohta, tekkelugusid ja rahvapärimusi.
Ralf Maasikamäe suri 23. märtsil, 1987.a.
Lugesid kõrvalolevat artiklit? Oli ikka raske küll! Ja kui vara tuli üles tõusta. Õnneks korrarikkujatele niisugust karistusviisi tänapäeval ei tunta.
Õpetaja Ralf Maasikamäe töötas Alavere koolis 1944 - 1977. Ta oli inimene, kes pühendas kogu oma elu ja töö looduse tundmaõppimisele, selle hoidmisele ja kaitsmisele.
Olles hariduselt bioloog, suutis ta oma õpilastes äratada huvi ja armastust lindude ja loomade vastu. Ta õpetas tegema vaatlusi, õpetas rõngastama linde, koos tehti lindudele pesakaste ja paigaldati need puudele. Arvukalt korraldati matku ümberkaudsetele mõhnastikele, metsadesse ja rabadesse küll jalgsi küll jalgratastel. Hiljem koostati matkaalbum matkamarsruudi kirjeldusega, fotode ja skeemidega. Paljud päevikud ja albumid on säilinud tänaseni, neid võib lugeda ja vaadata.
Peale õpetamise tegi Maasikamäe kaastööd ka ajakirjale "Loodusvaatleja", kogudes andmeid kohanimede kohta, koostas mitmeid kodu-uurimuslikke töid, kogus materjali kivikalmete ja matusepaikade kohta, tekkelugusid ja rahvapärimusi.
Ralf Maasikamäe suri 23. märtsil, 1987.a.
Esimene lumiOi rõõmu! Ja ta tuligi! Pehmed suured lumeräitsakad aina langesid ja langesid ....
-----------
Külmataadil oli rakkes regi,
kodust välja kiire sõidu tegi,
vihmapiisk ta kätte helbeks jahtus,
pilvesülest oma teele lahkus.
Maa peal nähti sinitaeva kadu,
algas imeline lumesadu,
valgusega silmad veel ei harju,
mets end peitis lumevaiba varju.
-----------
/U.Sikemäe/
Tervitus isadepäevaks!
Tore kaart isale meisterdati tööõpetuse tunnis.
Pikk Isa
Ira Lember
Minu isa on pikk kui osi,
seepärast ema ta meile kosis.
Mulle meeldivad pikad isad,
pikad on pallimängus visad.
Ja kui isa on mulle ratsuks -
tema õla pealt pilvi katsun.
Pika isaga muret on vähem,
rahvasummas ta kaotsi ei lähe.
Kuigi lahti lasen ta käest -
pikka isa ma ikka näen,
kõigist üle ju paistab ta pea.
Seepärast pikad isad on head.
Õpime mängides!
Õpetaja Tiia Salm Jänedalt on koostanud uue mängunurga. Aitäh talle!
Vaata ja proovi siin!
Siin sulle ka pusled vahvatest raamatutest, mida ettelugemispäeval lugesime.
Toredat koolivaheaega!
Loodan, et veedad selle koos hea sõbraga. Muidugi - õigesti arvasid! See hea sõber on ju raamat. Praegu on lugemiseks just sobiv aeg. Vara läheb pimedaks, õues on märg ja porine. Mets on hall ja nukra näoga, sügisvärvid kulunud. Hea on soojas toas tugitooli pugeda ja raamatu seiklustega kaasa minna. Seda sa ju tead, mida lugeda, aga alati on sul võimalus ka ise endale sobiv raamat valida.
Mõnusat lugemist!
Toredat koolivaheaega!
Loodan, et veedad selle koos hea sõbraga. Muidugi - õigesti arvasid! See hea sõber on ju raamat. Praegu on lugemiseks just sobiv aeg. Vara läheb pimedaks, õues on märg ja porine. Mets on hall ja nukra näoga, sügisvärvid kulunud. Hea on soojas toas tugitooli pugeda ja raamatu seiklustega kaasa minna. Seda sa ju tead, mida lugeda, aga alati on sul võimalus ka ise endale sobiv raamat valida.
Mõnusat lugemist!