Esimesed loodusõpetuse tunnid möödusid ikka õues, kuidas siis teisiti.

Loosiga said paarilised endale puu. See tuli pargis üles leida, vaadelda tüve, võra, lehti, vilju ja leida muid iseloomulikke tunnuseid, valmistada ette kirjeldus - see ette kanda ja olla valmis vastama kaaslaste küsimustele.

Noh kindlasti oli kergem üles leida vahtrapuu, aga saar oli mitmele õpilasele täiesti tundmatu puu. Pole viga, nüüd siis teame temast natuke rohkem ja tunneme vähemalt ära.



Meelest oli ka läinud, et kooliõuel laiutav suur puu on pappel ja siseõuel ei ole mitte harilik kuusk, vaid hoopis ebatsuuga.

LAHENDA RISTSÕNA!