Sõbrapäevaõhtu

Oi, kui rikkalik ja ilus oli meie pidulaud! Janet oli toonud küünla, mis muutis värvi. Laual oli omatehtud maiustusi ja küpsetisi. Suur aitäh emadele, kes olid vaeva näinud. Kõik maitses imehästi.
Meie klassiõhtu algab tavaliselt ringis, kus igaüks ütleb oma soovi kas eelolevaks õhtuks või edaspidiseks. Väga head soovid olid: et me ikka head sõbrad oleksime, et poisid ei kakleks ega noriks, et õppimine paremini läheks, et pranglimises ületaksid kõik 2000 piiri ja Kimberly soovis, et me kõik rohkem naerataksime. Kaili pidas aga lausa kõne ja muuhulgas teatas, et meie ajaveeb sai täpselt aasta vanaks. Olid ka kingitused ja üllatused.
Elina oli mõelnud viktoriiniküsimused.Edasi tulid igasugused mängud. Kõigi lemmik on aga ikka, mis seal salata "Pikk-nina" ja "Jüri -Mari pimesikumäng".

Kõige lõpuks aga saatis kuri võõrasema Sveni metsa maasikaid otsima. Muretsesime juba, sest lumi on metsas ikka väga sügav ja kas Sven leiab neid maasikaid.
Kui veel kõik aknast välja vaatasid ja arutasid, astus Sven klassi, korv maasikatega käes - tõelised metsmaasikad -lõhnavad, vaid veidi lumised.