Loodusmäng " Tunne loodust - leia rada"

Täna , 28.mail sai see teoks. Plaanisime seda juba ammu. Kutsusime osalema ka teisi Harjumaa koole. Kohale tulid võistkonnad Tabasalust, Sakust, Kehrast, Pikaverest, Ristilt ja Oru koolist. Meie koolist võistles 4 võistkonda - 2 meie klassist ja 2 kolmandast klassist.
Mäng toimus Voosel, Luurimäel. Pidime läbima 4 kontrollpunkti, kus tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Õpetaja käskis kõik meeled hästi avali hoida, sest tuli nii nägemise , kompimise-katsumise või lõhna järgi ära arvata, mis taime või taime viljaga oli tegu. Oli ka salakirjade lahendamist ning otsimise , loovuse ja joonistamise ülesandeid. Igatahes kõik kiitsid , et väga põnev. Kõige rohkem punkte kogus Tabasalu Ühisgümnaasiumi võistkond, aga väga tubli II koha sai Oru kool. Ja meie võidukasse võistkonda kuulusid Getrin, Elina ja Silleriin.

Ei taha enam klassis õppida.

Läksime hoopis parki. Ilm oli ilus soe, pargis õitses väga palju meelespealilli ja võililli.Pidasime Kimberly sünnipäeva, õppisime võilillepärga meisterdama ja rohukõrrega kuke häält tegema. See ei tulnud kuidagi välja nii nagu õpetajal. Järsku nägime väikest hallrästa poega, kes oli pesast välja kukkunud ja ei osanud veel lennatagi. No mis nüüd teha, kuidas aidata rästavanemaid, kes olid väga närvis? Panime linnupojakese rajalt kõrvale puu alla, ehk ema leiab ja toob vähemalt toitu talle, kuni väikseke kosub ja lendama hakkab.

24.mail on Kimberlyl sünnipäev

Palju õnne!

Nüüd on see siis tehtud! Näidend muidugi "Kessu ja Tripp". Täna oli esietendus.

Ma arvan, et meil läks väga hästi. Igatahes tundus, et kõigil oli lõbus - nii mängijatel kui vaatajatel.
Mõni asi läks ikka meelest ära ka ja poemüüjal oli rambipalavik peale tulnud.

Õpetaja oli ähmis, et õigel ajal muusikapalaga välja tulla ja samal ajal korravalvurile märku anda.
Poemüüjal ei tulnud meelde, kus kõverad joonlauad peidus olid, aga Kessu ja Tripp mängisid oma osa hiilgavalt ja naudinguga.
Mustkunstniku trikid olid sellised, et mõni ei saanudki aru, kuidas need tehtud olid. Lahe ju.
Kõigile kiitus toreda esinemise eest. Suurest kommikarbist, mis meile anti, jätkub jagamist veel esmaspäevalgi.

Loomaaias

oli tore. Kui me klassis lugesime oma lugemikust, kuidas Kessu ja Tripp loomaias suure segaduse tekitasid, siis meie külaskäigu ajaks olid kõik loomad jälle õigesti oma paigas. Muidugi, kui välja arvata pasknäär, kes oli elukaaslaseks faasanil või vares, kes oli külas paabulinnul või sinikaelpardiisa, kes patseeris tähtsalt külastajate teel, kaasa rahulolevalt järel, ja arvas ennast giidiks olevat.

6.- 7.klass liikusid ringi töölehega ja uurisid täpselt järele, mida sööb näiteks jaapani makaak, kääbusjõehobu või jääkaru ;või millist ülesannet täidab bennetti kängurul saba; või kus poegib kääbusjõehobu; või milliseid ülesandeid täidab aafrika elevandi lont. Nad ise leidsid, et nii ongi huvitavam ja jääb ka paremini meelde.

Ja ilma suhkruvatita ei lõpe ka ükski loomaaias käik. See kuulub asja juurde.

Hurraa! 20. mail koolipäeva ei ole, läheme Tallinna Loomaaeda!
Loodame , et Kessu ja Tripp ei ole seal oma trikke teinud ja loomade nimesildid sassi ajanud!

Üllatus! Uued mängud - lammaste koju ajamine ja teised. Mängi siin!

Oi, Sandra, oleme uhked Sinu üle!

Olen kindel, et paljud meie klassist olid eile kaua üleval ja vaatasid Sandra esinemist Eurovisioonil. Sandra võitis kõikide südamed oma lihtsuse, intelligentsuse ja tagasihoidlikkusega ning loomulikult väga ilusa laulu esitusega.

Kui Sandra lõpetas meie koolis 9.klassi, kirjutasin talle kaasa väikese meelespea, mille lõpus oli:
---------
Kui ükskord staarina maailmas tuntuks sa saad,
ära siis unusta armast kooli ja lapsepõlve mängumaad.

Kuidagi tundsin, et Sandrast kuuleme veel palju, sest üks kellukene helises väikese Sandra sees ja see helin muutus aina kaunimaks. Peale laulmise oskas Sandra algklassides ka väga ilusasti luuletusi lugeda ja võitis maakondlikel etlemiskonkurssidel esikohti.

Kallid emad, ilusat emadepäeva!

Emme, ma ostan sul ehteid täis karbi,
siis kui ma suureks saan.
Praegu sul joonistan ilusa pildi,
väikese salmi teen ka.
(H.Vilep)
Siin ongi tööõpetuse tunnis tehtud kaardid ja emakeele tunnis juurde kirjutatud armsad salmikesed.

Meie klassis oleval kaunil rooshibiskil puhkeb kümneid selliseid õisi.

Minule armas on ema,
õhtul loed mulle juttu kena.
Korjan ilusaid lilli,
need toon ikka sulle
Hommik läheb ruttu,
õhtul ajame juttu. (Silleriin)

Ema, kallis on mulle tema,
muidugi, sest oled mu ema,
ema ta ikka kena,
ema, sul olen ka mina.
Ema, metsast sulle korjan sinililli,
vaatan ainult sinu silmi.
Ema, kallis oled mulle,
abiks tahan olla sulle. (Elina)

Mul on üks armas ema,
väga kallis on mulle tema.
Mulle ta ükskord elu andis
vägagi hellalt mind süles kandis.
Kui ma vahel pahandust teen,
emal kurvaks muutub meel.
Emal alati on palju tööd,
õhtul ütleb. "Head ööd!"(Kaili)

Sina oled minu kallis ema
oled minu vastu hea ja kena
sina oled mulle nagu päike
mina olen alles väike (Aleks)

Mul on kallis ema
ta on nii kena,
Ma toon emale sinililli
pärast seon kimbu kinni.(Mark)

Jälle nuputamist

"Tere, kevad" on lisanud uusi küsimusi.

• Vaatamata sellele, et Eesti on rahulik paik, toimuvad ka siin aeg-ajalt maavärinad. 1976. aastal toimus Eestis viimaste aegade tugevaim maavärin. Kus ja kui tugev see oli?

• Millistele loomadele on pandud Eestis üles veebikaamerad otsepildi nägemiseks nii, et nende tegemisi võib otse internetis vaadata?

• Ühe meie kevadekuulutaja õied on nii tillukesed, et putukatele märkamiseks on appi tulnud õisi ümbritsevad kõrglehed, mis on erkkollast värvi. Kui õied närbuvad, kaob ka lehtede kollane värvus. Mis taimest on jutt?

Senini olen saanud vastuste eest kiita rohkem Getrinit, ootan teistelt ka vastuseid. Luuletuste kirjutamise oleme sootuks unustanud. Kui sul tuleb hea mõte , siis pane kirja.

Olustveres

Väga sisutihe ja tore päev. Õppekäik sai teoks tänu Põllumajandusministeeriumi projektile " Maal on mõnus". Kogu projekt oli õpilastele tasuta. Meie teejuhtideks olid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilased.

Kõigepealt saime sõita hobusega.



Traktoritega sõit meeldis eriti poistele.


Mesilas saime väga põhjaliku õppetunni mesilaspere elust ja maitsesime meesaia.










Käsitöökojas sai proovida villa kraasimist, ketramist ja vaiba kudumist.

Mõisahoones nägime suurt lindude, pisiimetajate ja kalade topiste kogu ning vaatasime Voldemar Luhti puuhobuste näitust.

Mõisas pakuti meile ka lõunat. Uskumatu küll, aga nii vaikselt ja viisakalt noa ja kahvliga söömas pole ma meie lapsi varem näinud. Küllap mõjutasid seda mõisahärra krahv Nikolai Ferseni jälgiv pilk (olime ju ikkagi tema külalised) või kummitused.