Loomaaias oli tore. Kui me klassis lugesime oma lugemikust, kuidas Kessu ja Tripp loomaias suure segaduse tekitasid, siis meie külaskäigu ajaks olid kõik loomad jälle õigesti oma paigas. Muidugi, kui välja arvata pasknäär, kes oli elukaaslaseks faasanil või vares, kes oli külas paabulinnul või sinikaelpardiisa, kes patseeris tähtsalt külastajate teel, kaasa rahulolevalt järel, ja arvas ennast giidiks olevat.
6.- 7.klass liikusid ringi töölehega ja uurisid täpselt järele, mida sööb näiteks jaapani makaak, kääbusjõehobu või jääkaru ;või millist ülesannet täidab bennetti kängurul saba; või kus poegib kääbusjõehobu; või milliseid ülesandeid täidab aafrika elevandi lont. Nad ise leidsid, et nii ongi huvitavam ja jääb ka paremini meelde.
Ja ilma suhkruvatita ei lõpe ka ükski loomaaias käik. See kuulub asja juurde.
